riigi olemasolu). Kirikuslaavi keeles (pmst vanabulg. keel mis loodi bütsantsi slaavlaste kristianiseeriumiseks). Leto- aasta, pis- kiri (letopist) = aastakiri (võib tõlkida annaaliks). Aastaparagrahvide kaupa. 5508- V-V aastarvust tuleb lahutada, et saada u meie ajaarvamise aasta, sest neil oli 3 sündmust aasta alguse arvutamiseks. 1.sept/1.märts/ultramärtsiaasta 3 2-5 aastat dateerimisviga V-V allikates tihti. JMA- Bütsantsi eeskujul annaali vormi, kus sündmused on dateeritud. Kuid dateeritud mitusada aastat hiljem. 998- tugipunkt Bütsantsi allikatest, kuid enamik aastaarve fiktiivsed. 1030- Tartu esmamainime on ka u siis, sest sinna aastasse on ühendatud eri aastate sündmused. Kroonikas on tühjad aastad. Vahelduvad tinglikult aastaarvud. JMA: algab sellega, et tsuudid, kriditsid, sloveenid (?) maksid varjaagidele maksu. Ss aeti
Koobastes pidi 31 kasutatama ka valgusteid. Leitud on üks kivilamp. Pintsleid ei tuntud, maalimiseks kasutati sammalt ja loomakarvu. Chauvet-Pont-d´Arci koobas on ajaliselt vanim koopakunsti leiukoht. Leiti 1994. a. speleoloogide poolt. Koopa nimi Chauvet avastaja Jean Chauvet´ist. Dateeritud ajavahemikku 32 41030 340 a tagasi. Koopamaalingute dateerimiseks võeti 1995. a. proovid söega tehtud joonistest. Arvestades võimalikku dateerimisviga, on keskmine vanus 31 000 a tagasi. Veel üks võetud proov andis vanuseks u 26 000 a tagasi, st koobast täiendati maalidega veel oluliselt hiljem. Chauvet koobas on märkimisväärne selle poolest, et seal on maalingutel esindatud väga palju kiskjaid, mis teistes koobastes kas puuduvad või on ilmses vähemuses (karvased ninasarvikud, lõvid, karud). Kokku on kiskjapiltide hulk siin 60% kõigist koopas kujutatud loomadest
annaabi.ee 
