Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele. raater nr. 1 asub peakraatrist umbes 300 m edelas ja on kõrvalkraatritest suurim. Ta kujutab endast tugevasti võssakasvanud lohku läbimõõduga 39 m ja sügavusega 4 m. Kraater nr. 2/8 on kaksikkraater. Peakraatrist jääb ta 600 m kaugusele, lõuna-kagus suunas lamedale künkale ning on kujunenud kahe lähestikku langenud meteoriidi kokkupõrkel maapinnaga. 2. kraatri põhjapoolse laiendi läbimõõt on 25 m ja lõunapoolse laiendi läbimõõt 76 m,
kataloog, milles on välja toodud erinevatest kihtidest leitud tapeedid ning nende juurde kuulunud bordüürid. Kataloogis tuleks võimalusel näidata tapeedipaani laiust ning kogu mustrikordust näitav fragment. Kui see osutub aga võimatuks, tuleb säilitada väiksem tükk. Tapeedipaani servas olev kontrollriba võib anda palju huvitavat informatsiooni, sealhulgas mustrimudeli numbri, mõnikord mustri nime, tootja ja valmistamisaasta, mis aitab tapeedi dateerimisele kaasa paremini kui makulatuurina kasutatud ajaleht. Kataloogi koostamiseks tasub tapeet paanilaiuselt seinalt maast-laeni lahti lõigata, et saada ülevaade kogu seina kujundusest. Kui seda pole võimalik teha, tuleks lõigata paanilaiused ning umbes 50 cm pikkused tükid lae alt ja puusakõrguselt, kus on bordüüre enim kasutatud. Tasub uurida ka nurki ning põranda- ja ukseliistu taguseid pindu. Ühe ruumi seintelt leitud tapeetidest Maidla mõisa valitsejamajas eksponeeritakse
Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti) • Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu • Jõemaastike rekonstrueerimine – nn vanajõed e soodid • Mujal oluline veel nt koobaste kujunemise uurimine, jääserva-setted mäestikes jm • Pinnaseuuringud • Geomorfoloogia e maastiku kujunemise uurimine • Mikromorfoloogia e ladestuste koostise ja olemuse mikroskoopilised uuringud – võimalus selgitada ladestuste kujunemist ja päritolu • Puude aastarõngaste andmed kasvukeskkonna kohta Arheoloogia andmed taimestiku kohta
annaabi.ee 
