· sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola)
) Vene paju on kirjanduses tihti käsitletud vitspaju kas alamliigina või teisendina, harvem omaette liigina. Liiki eelmisest eristada on väga raske. Lehed on pealt tumerohelised ja paljad, lehtede pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui vitspajul. Ka vanemad võrsed on udekarvased. Õitseb aprilli lõpp, mai koos lehtimisega. Kasvab enamasti Lõuna-Eesti jõgede ääres. Üldlevik Euroopast kuni Kaug-Idani. Ei oma meil tähtsust, kasutusalad samad vitspajuga. Pikalehine paju (Salix dasyclados Wimm.) Kõrged kuni 8 m põõsad, kasvavad Eesti idaosas jõgede ja järvede kallastel üleujutatavatel aladel. Liik on meil areaali loodepiiril, üldlevik kogu Euraasia. Vanemad võrsed kollased, paljad, noorelt sametkarvased. Pungad suured, ovaalsed, kollakad kuni pruunid, karvased. Lehed pikliksüstjad, 10-15 cm pikad, 2-4 cm laiad, sageli ebasümmeetrilised, tipust järsult teritunud, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, hõredalt karvased
annaabi.ee 
