Ökoloogilise jalajälje (kui surve) ja bioakumulatsiooni (kui sidumisvõime) vahe avaldub ökoloogilise defitsiidina (ÖD). Mida suurem positiivne ökoloogiline defitsiit on, seda jätkusuutlikum on riik. Ja vastupidi (http://www.panda.org). Kasutatud kirjandus Annist, A., Jüssi, M., Oja, A., Post, R. (2000). Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn: SEI väljaanne nr 1. Arrow, K., Bolin,B., Costanza, R., Dasgupta, P., Folke, C., Holling, C.S., Jansson, B.-O., Levin, S., Mäler, K.-G., Perrings, C., Pimentel, D. (1995). Economic Growth, Carrying Capacity, and the Environment. Science vol 268. American Association for the Advancement of Science. Baltic Environmental Forum (2000). 2nd Baltic State of the Environment Report based on environmental indicators. Riga. BEF. Bossel, H. (1999)
tarbimine ei saa kesta igavesti juhul kui taastumatu ressurss on tootmise vältimatu sisendi. Tootmine saab jätkuda pärast ressursi ammendumsit juhul, kui taastumatut loodusvara on võimalik asendada. 65 Üldine järeldus on see, et sääsev areng nõuab suhteliselt kõrget tootmise sisendite asendamise elastsust või siis piisavalt kõrget tehnilist progressi. Partha Dasgupta (1993) on uurinud loodusvarade asendamist ja klassifitseerib üheksa võimalust: 1) Innovatsioon, mis võimaldab ühte või teist resurssi kasutada uutes rakendustes, uuteks toodeteks 2) Uute materjalide arendamine, nt sünteetilised kiud 3) Tehnoloogiline areng, mis tõstab kaevandamise (kasutamise) tootlikkust. Näiteks kaevandustes suurte ja võimsate masinate kasutamine 4) Teaduse ja tehnika avastused, mis teeb loodusvarade avastamise ja uurimise
SISSEJUHATUS Jüri Uljas Elanikkonna kontsentreerumine Tallinnasse toob paratamatult kaasa tiheda linnaliikluse, millel on omad mõjud ka elukeskkonna õhukvaliteedile. 1997.a. oli Tallinna õhusaastest 93% pärit transpordisektorist ja 7% statsionaarsetest allikatest (Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% (EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele. Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks eelduseks säästev transport. Teoreetiliselt on transpordi säästlikumaks muutmiseks mitmeid erinevaid võimalusi,