tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot. Ei anna, kuna iseennast analüüsides tekib inimesel palju erinevaid kaldeid. Enamlevinuim on kestvuse kalle. Inimestel on kalduvus üle hinnata oma emotsioonide tugevust ja kestvust. - Oma käitumise jälgimine passiivselt ei registreeri, peame andma ka seletuse oma käitumisele ja ennustama ette tuleviku käitumist. - Darlyn Bem enesetaju teooria inimesed hindavad oma mõtteid või tundeid läbi oma keskkonna ja käitumise vaatluse. Enne toimub käitumine ja siis inimene alles sildistab oma sisemise seisundi. - Näo tagasiside hüpotees eelneva teooria alanäide on emotsioonid e nende tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned
1. Edukaks saavad need, kes usuvad endasse ja oma võimetesse. 2. Lõpeta enda teistega võrdlemine. 3. Kirjuta üles raskused, mida oled ületanud 4. Harjuta ja praktiseeri 5. Loe biograafiaid 2) Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva info süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI AKENT, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi ((Roy M. Berko, Andrew D. Wolvin, Darlyn R. Wolvin 1992. Communicating. A Social and Career Focus. Houghton Mifflin Company). Mudel on saadud kahe teguri: endale ja teistele tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Selleks et end teistele avada, tuleb esmalt teada seda kes me oleme. Selleks võidakse küsida infot ka teistelt või teha ka mingeid teste. Johari aken võtab kokku selle kes sa oled ja kuidas see on mõjutatud meie eneseavamisest,
annaabi.ee 
