võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. 1. 2 „Aleksandri- mosaiik” Rooma koopia Philoxenose maalist, mis loodud umbes 300. a. e. Kr. Koopia näol on tegemist mosaiigiga , mis koosneb 2,5 – 5,5 miljonist kivikesest, kujutatakse Makedoonia valitseja Alexander Suure võitlust Pärsia kuninga Dariusega. Kreeka-Rooma kunstile on iseloomulik, et kujutatakse momenti enne mingit vägivaldset sündmust, mitte aga sündmust ennast, kusjuures pilt on pandud elama, tegemist oleks justkui videolindil jooksva tegevuse pausi vajutamisegi: jookseb, jookseb ja siis järsku paus, mis jäädvustataksegi. Kuid sündmused, mis toimusid enne pausi ja pärast, jäävad vaataja enda ette kujutada. Selle mosaiigi juures lisab omakorda veel
Vallutas Liibüa. Lääne Indiast mõningaid alasid. Dariuse ajal sõjategevus kreeklaste ja pärslaste vahel. Kreeka vallutati sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saanud muidu rahu. Sõjad kestsid 500 449 eKr ja pärslased kaotasid suuresi tänu ebaõnnele. Ka kreeklaste motiveeritus oli kõrgem. 490 Maratoni lahing. Lüüasaamine. (ei tea, kas on õige, sest muud allikad ütlevad, et Maratoni lahingu pärslased võitsid?? ) Sellest lahingutest alates pidev sõjategevus. Dariusega seostatakse riigi reformimist. Rahutuste tõttu tegi riigi korralduses muutusi: - haldusreform: riik jaotati ligi 20ks (23?) straapiaks ehk provintsideks,. piirkondade sisekord oluliselt ei muutunud, kuid igale poole määrati riigihoidjad, provintside asevalitsejad straapid, kelle määras ametisse kuningas ja kes jälgisid et maksud koguneksid ja et säiliks rahu. Lisaks ka formeerisid alalist sõjaväge ja rakendasid elanikkonda avalikel töödel.
annaabi.ee 
