vastu, on Rowe näidanud artiklis "Kunsti definitsioon". 1666 Margit Sut tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak -- mida tõlgendatakse kui "huvitust", "psüühilist distantsi", "nägemist millenagi" (seeing-as) -- leiab Danto, et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. Nõustun Dantoga, et see hoiak, mille kunstiteose staatuse saanud artefaktid retsipientidele ette kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma
valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak — mida tõlgendatakse kui "huvitust", "psüühilist distantsi", "nägemist millenagi" (seeing-as) — leiab Danto, et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. Nõustun Dantoga, et see hoiak, mille kunstiteose staatuse saanud artefaktid retsipientidele ette kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist