Aastatel 1982-1988 tegutses muuseum näituste galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused. Tallinna all-linna keskaegsed elamud olid kitsad, kõrged ning gootipärased, asetsedes tänavajoonel üksteise kõrval. Maja taha jäi pikk kitsas hoov. Raevangla sisaldab eeskoda, kolme pikka silindrivõlvidega vangikongi, ning kahte väiksemat kongi, kahte käimlat ehk danskerit. Samuti leidub väheldane siseõu. Sellel hoonel olid silindervõlvid, mis oid massiivsed ja paksud. Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka raevangla hoonel akende vähesust ning nende olemasolul olid need väikesed ja kitsad. Samuti leidus ka laes ristvõlve, kuid domineerisid siiski eelpool mainitud silindervõlvid. Vanglamaja oli kitsas, kolmekorruseline tüüpiline keskaja hoone. Sarnanes välimuselt kaupmehe hoonele
(Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.) Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased
annaabi.ee 
