Sm sai leedu. Lepiti kokku et 1.sept ründavad koos Poolat. Tegelikult ründas Sm 1. sept ja NSVL 17. sept. Kuu ajaga võeti ära ja 5 okt oli ühisparaad. 28.sept sõlmiti täiendusleping. Sõpruse ja piiride lepe. Salaprotokollides tehti muutusi, Leedu läks Venele ja osa venelaste Poola alast saksa kätte. 1914 Aktiivne sõda mõlemal rindel. Suurim lahing Marne Pr ja Sm vahel. Mindi üle kaevikusõjale. Vene alustas pealetungi Sm ja A-U vastu. Dannenbergi lahingus piirasid Sm väed venelased ümber, ning venelaste kindral tappis end. Võeti palju vange. Kindral Brussilovi juhtimisel oli edukas lahing A-U vastu. Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi. 1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon: Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain. Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid
Seda organiseeris EKP esimees Nikolai Karotamm. Nad saadeti rindele 1942/1943 aastavahetue paiku Velikije Luki all. Kandsid suuri kaotusi. 1943 - Wehrmacti koosseisus hakkas tegutsema eestlastest formeeritud Eesti Leegion. Üle 2000 noormehe põgeneb Soome ja astub selsesse armeesse. Neist moodustatakse jalaväe rügement JR200. Punaarmees teenivad eestlased hakkasid massiliselt üle jooksma. Peale Leningradi blokaadist väljumist taganes rinne Narva jõeni. Sakslased olid Narva jõele rajanud Dannenbergi liini. 09-10.03.1944 - Punaarmee lennukid pommitasid Tallinnat (ka Narvat ja Tartut). 26.07.1944 - Punaarmee vallutas Narva. Sinimägedes kaitses rinnet Eesti Leegion, toimusid verised lahingud. 25.08.1944 - Punaarmee vallutas Tartu. Linna kaitsesid soomepoisid ja metsavennad. 18.09.1944 - Tallinnas kuulutatai välja Eesti Vabariik. Peaministriks määrati Jüri Uluotsa poolt Otto Tief. Valitsus töötas Eesti Panga hoones. Johan Pitka kogus Tallinna ümbrusest mehi ja proovis Tallinnat kaitsta
annaabi.ee 
