maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis kullavihmana Danae juurde ja tollel sündis Perseus. Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merre heita, Nad randusid Seriphose saarel, kus neid päästis üks lihtne kalur. Juhtus aga nii, et saare kuningas armus Danaesse. Ilusal naisel polnud aga mehe vastu mingeid tundeid ning seepärast kavatses mees isegi vägivalda kasutada. Danaed kaitses tema poeg Perseus. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab tema ema rahule, kui noormees toob talle gorgo Medusa. Sangar toimibki edukalt ning lööb Medusal pea maha. Tagasiteel tutvub ta oma tulevase naisega Andromedaga ning võitleb merekoletisega. Naasnud saarele, näitab Perseus gorgose nägu valitsejale ning viimane kivistub. Teeba kuninga tütar Semele sai aga Zeusiga Dionysose tulevase veinijumala.
tabanud ta laupa. Perseus valas kibedaid pisaraid ja mattis vanaisa nii, kuis Kreekas tol ajal kombeks oli. Aga Medusa pea kinkis Perseus oma kaitsejumalannale Athenale, kes selle igaveseks oma aigisele (kilbile) kinnitas. Perseusest sai Argose valitseja ja neil oli Andromedaga palju lapsi. Nende elu oli pikk ja õnnelik. Nad on ikka veel olemas, aga väga kõrgel taevas, sest Zeus muutis mõlemad tähtkujudeks. Zeusi ja Danaed on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Eriti paeluv on Rembrandti (1606-1669) "Danae", mille originaal asub Peterburi Ermitaazis. Kuigi kunstnik elas barokiajastul, puudub selles töös pealiskaudne efektitaotlus. Välise lihtsusega kaasneb sügav hingestatus. Ka selle Rembrandti teose tunneb muuseumikülastaja juba eemalt ära pruunikast üldtoonist ning heleda-tumeda salapärasest käsitlusest.
Rembrandti suunas selle teema juurde Saskia sensuaalsus, aga ka Rubensi ja Tiziani lopsakad maalid. Rembrandt otsustas kujutada akti realistlikus laadis ja see ei meeldinud kõigile (Ricketts 2006: 9). Üsna mainitud perioodi lõpul lõi Rembrandt mõned tööd, milles ta on juba täiesti vabanenud pealiskaudsetest efektitaotlusest ja milles välise lihtsusega seltsib ikka sügavam hingestatus ja ikka haaravam ja salapärasem heleda-tumeda käsitlus. Nende hulgast võib esile tõsta ,,Danaed" (vt. LISAD) (Vaga 2004: 588). Priiskamine, mida kunstnik harrastas oma madala päritolu varjamiseks, lõppes 1639. aastal tohutusuure maja ostmisega Brestraatil, mis jättis võlad kogu ülejäänud eluks. See põhjustas üsna suuri pingeid naisega, kes anus talt mõõdukust (Ricketts 2006: 9). 1640. aastal suri Rembrandti 73-aastane ema. Kunstnik päris korraliku varanduse (ligikaudu 9960 floriini väärtuses) ning perekonna veski, mille ta vahendajate kaudu maha müüs.
annaabi.ee 
