-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis tavaliselt võetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina. VT ladinakeelne terviktõlge pärineb 4. saj. Tõlkija on kirikuisa Hieronymos (347-420), paavst Damasius I korraldusel. Struktuur Vana Testament sisaldab kolme liiki tekste: 1. Juudi seadused "Seaduse raamatud" e. "Toora"e. "Pentateuch" e. "Moosese seadused" 2. Ajaloolis-müütilised jutustused maailma loomisest "Prohvetiraamatud". Autoriteks on juutide poliitilised ja usulised juhid, jutustused käsitlevad suures osas nende tegevust. 3. Poeetiline osa pealkirjaga "Kirjad".
-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. 2. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis tavaliselt võetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina. VT ladinakeelne terviktõlge pärineb 4. saj. Tõlkija on kirikuisa Hieronymos (347-420), paavst Damasius I korraldusel. Olulisemad tõlked: heebreast aramea keelde kreeka keelde (Septuaginta) 3. saj e.Kr ladina keelde (Vulgata) 4. saj 5. saj kirjutati puhas kanooniline tekst (katoliiklastele). Eesti keelde tõlgiti Piibel algul Lõuna-Eestis lõuna-eesti keelde (1686), täistrükk ilmus aga juba põhja-eesti keeles 1739. Kullmaa käsikiri "Meie isa palve" 11. Vana Testamendi iseloomustus 3.1. Vana Testamendi struktuur
annaabi.ee 
