juhuslikult põrkuvad jälle üles. Kõik sõltub kuidas teised põrgatavad üles või alla poole. Kogu atmosfäär on molekulide põrkumine, millest juhuslikult mõned satuvad kõrgemale, kukuvad jälle alla, teised lähevad asemele jne. Mool on aine hulk, milles on avogaadro arv molekule. NA = 6.022*1023. Ehk üks mool ainet sisaldab endas Na aineosakest. Mooliks kutsutakse gramm-molekuli. Gramm-molekul on aine hulk grammides, mis on arvuliselt võrdne selle aine molekulmassiga Daltonites. Nt 1 mool vett on 18g. Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga. Rõhuühikuks on N/m2=Pa. Gaasi rõhk tuleneb sellest, et molekulid põrkuvad nõu seintelt tagasi. Normaalrõhk on 101300 Pa. Temperatuur iseloomustab gaasi molekulide liikumise kineetilist energiat. temp on 0 kui molekulid on paigal ja see kasvab võrdselt molekulide kineetilise energia suurenemisega, st võrdeliselt kiiruse ruuduga. 0 oC=273K (norm temp). Gaasi olekuvõrrand pV=nRT. R=8
ioonselektiivse elektroodiga, samas nt puhverlashuse valmistamsieks ei mängi sama Na- sisaldus erilist rolli. Nt SiO2 sisaldus segab, kui mõõdame SiO2 sisaldust silikaatses aines, aga tiitrimist ei sega. 20. Filtreerimine: jaotus pooride suuruste järgi. 50+ m: makrofiltreerimine: juuksed, karvad, pinnas 0.1-50 m: mikrofiltreerimine: valgud, bakterid, pärmseened alla 0.1 m: ultrafiltreerimine: poori suurust mõõdetakse enamasti daltonites, trüpsiin, gamma globuliin, viirused ca 0.001 m: pöördosmoos 21. Filtreerimine: erinevad filtrimaterjalid. Hüdrofiilne filtermaterjal laseb läbi nii vesilahuseid kui orgaanilisi solvente, nt filterpaber, klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi
annaabi.ee 
