Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7
veebruarist maini. Talveperioodil (maist oktoobrini) tingitud tugevate sademete perioodil, tormide. Kõige tugevad toimusid aastatel 1998 (orkaani Mitch) ja 2005 (Mill). Keskmine sademetehulk aastas on 1300 mm. Maavärin: Sageli on maavärinatat Vaikse ookeani tõttu. Viimase suur maavärin oli 4. veebruar 1976, mis lõhustas 90% pealinna ja teisi suuremaid linnu (seejärel sures üle 20 tuhat inimest ja üle miljoni inimest jäeti kodututu). Loodus: Guatemala metsades on palju vrispuit, Dalbergia, puu (mahagon), balsa, bakaut, sapodilâ jne. Loomad: väga mitmekesine. Röövloomad-Puma ja Jaguar. Sipelgakarut,porcupinesit, laisikud, vöölased. Vaikse ookeani ranniku metsades on iguanaanid mis on 2 m pikkused (nende liha,munad söödakse). Umbes 2 tuhat linnude liiki. Guatemala jõgedes on Krokodillid-Caimanid, kelle liha söövad kohalikud elanikud. Ümbritsev Guatemala mere rikkas oma on kalaga ja krevetidega. Järved: Suurimad järved Atitlán, Lake Izabal, Petén Itzá, Amatitlán.
Peasisseostjateks on Hiina ja Jaapan. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF2, Greenpeace ja NABU sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Troopikapuud on näiteks: mahagon, tiikpuu, balsapuit, Brasiilia dalbergia, bolletrie, azobe, abahhipuu, merbau-intsia, Ramin, afseelia, vengepuu. 5.4. Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kavsab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetooudd liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimsea
asetusega. Selline puit peaks olema kasvanud loodusliku tekkega puistus, näiteks Kesk-Alpide ja Baieri metsades. Helipuiduks sobivad aga ainult kõige alumised tüveosad (kuni 9 m kõrguseni). Kuusele järgnevad kaukaasia nulg ja siberi seedermänd. Viiulitootmiseks soovitatakse Saksamaal kasvavat mägivahtra puitu, millel on ülalnimetatud omadused. Puhkpillide jaoks nagu flööt ja klarnet kasutatakse musta dalbergia puitu Ida-Aafrikast. 26. Milliste parameetrite alusel liigitatakse saematerjali sorteerimisel ümar-, ovaal- , pikk- ja tiiboksa? Liigitus lõikekuju järgi: • Ümaroks (round knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe ei ole suurem kui 1,5 • Ovaaloks (oval knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 1,5, kuid väiksem kui 4 • Pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4
ICCWC (2010) ICCWC (The International Consortium on Combating Wildlife Crime): CITES, Interpol, UNODC (ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo), The World Bank (Maailmapank), WCO (Maailma Tolliorganisatsioon) • Strateegiline plaan 2016-2020: vähendada salaküttimist ja loodusega äritsemist • 2014 Londoni deklaratsioon – rahvusvahelise koostöö tugevdamine illegaalse kaubanduse vastu Raport 2016 hõlmas 7 000 liiki (2016): ︎Mööbel – Dalbergia ehk nn roosipuu ︎Kunst, ehted – vandel ︎Mood – reptiilid, suured kassid ︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria ︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp ︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid ︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad -Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID