Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862
Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war) Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'
annaabi.ee 
