mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll. Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus- tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda turismisihtkoha visioonist, trendidest ja ressurs- sidest. Sihtkoha turunduse olulised tööriistad on seega kuvand, positsioonimine ja brändikujundus. Viimane on ilmselt parim vahend tänapäevastele sihtkoha turun- dajatele. (Morgan et al 2004: 11; Park et al 2006: 263) Turismisihtkoha kui brändi eripäraks on tema unikaalsus. Sihtkohad püsivad konku- rentsis tänu brändi identifitseerimisele ja positsioonimisele reisijate jaoks. Sihtkoha turunduse edukus sõltub kuvandi või brändi tugevusest, selle ehedusest, originaalsusest ja vastupidavusest. Brändist arusaamise, sellele toe ja usalduse tekkeks peaks juhtimise koondama ühe organisatsiooni kätte. Bränd annab turismisihtkoha konkurentsivõimele
Teisel juhul juhtub see, mida tuleb praegu eriti sageli tõdeda: mida enam juht ise on kaotanud usu sellesse, millest ta rääkis, seda tühjemaks ja lamedamaks jääb tema argumentatsioon ja seda vähemvõimeline on ta vahendite valikul. Mida vähem on ta nüüd valmis tõsiselt kaitsma oma avameelsust (inimesel puudub kalduvus surra selle eest, millesse ta ise on lakanud uskumast), seda pealekäivamaid ja lõpuks häbitumaid nõudmisi hakkab ta esitama oma pool-dajatele. Lõpuks jõuab asi sinnamaani, et ta kaotab viimasedki juhiomadused ja muutub lihtsalt "poliitikuks", s.o. liitub seda sorti inimestega, kelle ainsaks printsiibiks on printsiibitus, ühitatuna toore pealetükkivusega ja sageli veel häbitu-seni väljaarendatud valetamiskunstiga. Ent kui selline inimene jätkab ikka veel suure avalikkuse juhina, võite te juba ette olla kindlad, et tema jaoks on poliitika muutunud vaid