Andrejs Pumpursil õnnestus 1888.aastal läti rahvuseepos ,,Karutapja"(Lacplesis). - Läti rahuvslik ärkamine: Krisjanis Valdemars, Krisjanis Barons ja Alunans, õppisid Tartu ülikoolis. 1862 Peterburi esimene avalik rahvuslik läti nädalakiri Peterburi ajaleht. - Eesti rahvuslik ärkamine: Jakob Hurt, ük esimesi doktorikraadi saanud eestlasi. Eesti rahvaluule kogumine. Barons ja tema kaaslased avaldasid 220 000 läti dainat (rahvalaulu). - Laulupeod. Lauluselts Vanemuine, mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo . Esimene läti laulupidu toimus Riias neli aastat hiljem. Leedus 1924 (trükisõnakeeld ilmalikud piirangud) - Lõhe: Jannsen ja Hurt (baltisakslased minema) vs Köler ja Jakobson. - C.R.Jakobson I poliitiline eesti ajaleht Sakala toimetaja (1878 a) -
võttis Barons toimetaja koha üle, samuti ka mitte kauaks 1865 pandi ajaleht kinni. Barons suundus koos Valdemarsiga Moskvasse, töötas 30 a vene aadlikondades koduõpetajana. 1890 ja uue sajandi algusel, pärast Valdemarsi surma , pöördus tagasi lätti ja hakkas koguma läti rahvalaule (daina), algselt tähistas leedu rahvalaule, aga baronsi kogumisega nihkus see. Baronsi töö tulemuseks oli siis 7 köitelise rahvaluule kogu avaldamine, rohkem kui 200 tuhat läti dainat. 1865 aastal kui ajaleht kinni pandi , jäid noorlätlased oma häälekandjast ilma, ajaleht ilmus veidi üle 3 aasta, avaldas haritumale läti rahvale suurt mõju, see ajalehe ära kukkumine nii väga oluline polnudki, sest rahvusliikumise keskus kandus Peterburist üle läti aladele. 1860 aastate keskel hakkasid ennast aktiivsemalt liigutama Riia lätlased, Riia kujunes läti suuremaks linnaks, sinna koodus suur hulk läti
annaabi.ee 
