1970. aastatest pühendus Penn aga eelkõige näituste tegemisele ja raamatute väljaandmisele. 1984. aastal korraldas New Yorgi moodsa kunsti muuseum MoMA tema loomingu mahuka ülevaatenäituse ning 1985. aastal pälvis Irving Penn rahvusvahelise Hasselbladi fotopreemia. Ta reisis väga palju. Sagedastel rännakutel maailma haruldastesse paikadesse ei saanud ta püsivat fotoateljeed kasutada ning seetõttu pani ta reisidel assistentide abiga püsti ajutise ateljee. Uus-Guineal, Marokos ja Dahomees (praegune Benin) pildistatud töid on nimetatud Penni etnograafiliseks seeriaks. Kõrvutuses Penni erinevate töödega, kerkib rännakutel pildistatud fotode puhul kõige tugevamalt esile sarnasus moefotoga. Näiteks 1967. aasta Vogue'is ilmus Dahomees pildistatud fotoseeria, mis juhib tähelepanu, kuidas portreteeritavad riietuse, ehete ja kehakaunistuste abil ilu poole pürgivad (Lisa 5). Irving Penni ateljee Manhattanil püsis läbi aja ühesugusena - valgete seinte, hallide
a, ja Mandinkade (Dyula) impeerium, mis alistati 1898. Mõlemas riigis elasid islamiusulised rahvad ja Mandinkade impeeriumi valitseja Samori Touré (1830-1900) oli riigi pikajaline valitseja. Riigiga tekkis Prantsusmaal suuri probleeme, sest neil olid ka oma relvatehased ja salaluure, milles mõlemas olid küll mõneti osalised ka euroopalsed. Prantsusmaa puhul oli reegliks, et kõiki lepingud, mille nad aafriklastega sõlmisid, nad peagi ka rikkusid. 1890. aastatel toimusid tõsised sõjad Dahomees ja Elevandiluurannikul, mil olid majanduse poolest kõige tulusamad alad, aga ka Madagaskaril, mil läksid kõik sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia Ühendkuningriigi poliitika oli Aafrikas samuti üsnagi verine. Lääne-Aafrikas olid kõige olulisemad piirkonnad Kullarannik (Ghana) ja Nigeeria. Esimeses pidasid britid Ashanti Konföderatsioonide seitse sõda, mis 19. saj lõpuks võideti
annaabi.ee 
