astmelise, vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahsurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahsuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Dzedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos taas Giza lähedale. V. dünastia ajal kerkisid Sahura ja tema järeltulijad püramiidid Abusiris (Medumi lõuna poolel), VI. dünastia ajal aga Sakkara lähedale. Praegu on kogu Egiptuses kuuskümmend üheksa suuremat püramiidi. Tuntud egüptoloog Richard Lepsius (1810-1884) oli seisukohal, et vaaraod panid kohe oma
Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte astmelise, vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahsurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahsuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Dzedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos taas Giza lähedale. V. dünastia ajal kerkisid Sahura ja tema järeltulijad püramiidid Abusiris (Medumi lõuna poolel), VI. dünastia ajal aga Sakkara lähedale. Praegu on kogu Egiptuses kuuskümmend üheksa suuremat püramiidi. Tuntud egüptoloog Richard Lepsius (1810-1884) oli seisukohal, et vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades