Venemaal tehti kalendrireform lõpuks 1918.a alguses, kui kõikjal riigis, sh Eestis, järgnes 1.veebruarile 14.veebruar. Praegu on Juliuse kalender, mida kasutab veel mõni õigeusu kirik, Gregoriuse kalendrist 13 päeva järel. Eesti ajaloos enne 1918. a veebruari Juliuse kalendri ehk nn vana kalendri järgi kirja pandud aastaarvud tuleb arvestada samal ajal mujal maailmas kehtinud Gregoriuse kalendrisse ümber konkreetsest daatumist lähtuvalt, lisades 20. sajandi aastaarvudele 13 päeva, 19. sajandi omadele 12 päeva jne. Mõni organisatsioon (nt mõni Tartu üliõpilaskorporatsioon) tähistab tänini teadlikult aastapäevi vana kalendri järgi. Segadust esineb ajalookirjanduses, kus kalendrierinevus sageli unustatakse, ja ajalooliste tähtpäevade märkimisel kalendritesse. 7. Riiklikud dokumendid
). TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tegi lõpu senini toimunud neoliitilisele revolutsioonile, aga nüüd asendus viljelev olemus tööstusliku olemusega, kus epamised rikkused ei tulnud enam põllumajandusest. Ka marksistid pidasid tööstusrevolutsiooni keskseks märkuseks ning tööstusrevolutsioon tõi kaks uut klassi: kapitalistid ja proletariaadid. Vanade mudelitega on väga palju probleeme ja juba ammu pole asjad must valged. Tööstusrevolutsiooni üldisest daatumist ei saa rääkida, küll aga sai see alguse Suurbritanniast ja ilmselt u 18.saj keskpaigas. Enne seda preindustrial society. Suurbritannia oli paljudes mõttes erandlik ja ei saa öelda, et 20.saj alguseks oleks kogu Euroopa üle läinud tööstuslikule pöördele.Venemaal hakkas tööstus alles 1890ndatel kiiremini arenema, Balkanimaades alles 20.saj. Tööstus hakkas avaldama laiemat mõju Suurbirtannias 1830ndatel, mitte varem. Mõiste ise on ka probleeme tekitanud, sest
annaabi.ee 
