Karli prestiižile väga halvasti mõjunud Sacco di Roma. Rooma rüüstati ning paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan Suleiman Toreda isiklikul juhtimisel piirasid Viini. Karli tädi, Madalmaade asehaldur Margarethe ning François' ema Louise de Savoie jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud Cambrai ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl Burgundia territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest Milanole ning teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates 1526
aastal piirasid Türgi väed juba Viini. Kolm aastat varem, 1526 türklaste vastu peetud Moháci lahingus uppus põgenedes jõge ületanud Tsehhi ja Ungari kuningas Lajos II. Kuningas oli abielus Karl V õe Mariaga, kuninga õde aga Karli ja Maria venna Ferdinandiga. Viimasest saigi Tsehhi (Böömi-ja Määrimaa), Horvaatia ning mõningaste sekelduste järel ka Ungari troonipärija. Habsburgide sülle oli langenud veel üks ootamatu pärand. 1529 Cambrai's sõlmitud ,,daamiderahu" (Prantsusmaad esindas kuninga ema, keisrit tema tädi) tõi Itaalia sõdadesse vaid lühikese hingetõmbeaja. Kuna keiser ja Hispaania olid dünastilises liidus, ei saanud ka vastaspool liitlasi valida. François I tegi koostööd türklastega, pakkudes 1543/44 Türgi laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhet muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid nüüd ühes leeris.
annaabi.ee 
