Töötas õena Saksamaal, Moskvas, Peterburis, Soomes ja mõistis hästi, et õendusharidust on vaja arendada Eesti Õdede Ühing- eesmärgiks õdede koondamine ühisele tööle, kaitseks nende huve, toetaks ühiskonna tervenemist ja rahvatervishoidu ja hoolekannet oma liikmete kaudu Organisatsioonide arengust 1871- Tallinna Diakooniahaigla juurde Diakonisside Selts 1872- Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee 1876 loodi eelmise kohalik komitee 1877-sama Tartus 1892- Eestimaa Halastajaõdede Hooldamise Komitee 1917- Tallinnas Velskrite ja I järgu ämmaemandate Selts 1917- ÄE ametiühing 1923 asutati EÕÜ (tegevus lõpeb 1940) 1933võeti EÕÜ vastu ICN-i liikmeks 1966 loodi Meditsiiniõdede Selts (ICN-i liikmeks uuesti 1993) 1992 loodi EÕÜ eestvedamisel Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur täna teistsugune olla. Need teosed olid: 1869 eesti-saksa sõnaraamat 4 1875 eesti keele grammatika 1876 folkloristlik käsitlus ,,Eestlaste sise- ja välisilmast" Baltisaksa ja vene mõju eesti naisseltside rajamisele 1872 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee. 1880 Tallinna nais-abikomitee, mille presidendiks valiti Eugenie Cäcilie Fanny Rosenthal (1845-1897) Esimesed eestlaste naisseltsid. Vene mõju eesti kultuuriloole ärkamisajal õigeusu kiriku kaudu Õigeusu ja vene mõjud eesti kultuurile on veel vähe uuritud ja seega ebaselged, mida sealt tingimata tuli, sest 1840-ndatel toimus Liivimaal suurem pöördumine õigeusku. Mihkel Suigusaar (1842-1916) töötas vaimulikuna Pärnus, oli õppinud Riias ja Moskvas.
annaabi.ee 
