(oligotroofses) oligotroofsetes järvedes temperatuuridel, eelistavad oligotroofsetes järvedes Dinobryon (meso- ja neutraalset-happelist järve Samuti leitud mägedes, eutroofses) arktilistes ja troopilistes järvedes Ränivetikad Cyclotella, Oligotroofsetes Hõljumiseks vajavad vee Leidub igal pool Asterionella, Mesotroofsetes turbulentsust, paljud seisuveekogudes, Stephanodiscus Eutroofsetes järvedes kohanenud vähese domineerivad talvel ja valgusega, madala kevadel temperatuuriga 1
endoplasmaatiline retiikulum; () vöölamell LIIGID Mis rühma kuuluvad; (hõimkond (-phyta) või klass (-phyceae)) Aphanizomenon Microcystis Anabaena Nostoc Synechococcus Trichodesmium Oscillatoria Nodularia - Sinivetikad e Cyanophyta Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad
Undi veehoidlas domineerisid niitjad sinivetikad. Tsüanobakteritest domineeris ülekaalukalt rohketoitelistele järvedele iseloomulik Planktothrix agardhii. Esinesid Anabaena compacta, Pseudanabaena limnetica, Planktolyngbya limnetica, Planktothrix suspensa, Aphanocapsa parasitica, Chroococcus limneticus. Ränivetikatest domineeris Stephanodiscus hantzschii, mis on iseloomulik just reostunud järvedele. Esinesid eutroofset vett nõudev Aulacoseira ambigua ning perekonna Cyclotella liigid. Rohevetikatest esinesid Scenedesmus cuadricauda, Scenedesmus subspicatus, Monoraphidium contortum. Järgnev foto on tehtud septembrikuu alguses, näitamaks järvevee värvust suvel. Talvisel perioodil oli vesi jää all kollakaspruun. Kollakaspruun värvus on tingitud vees orgaanilise aine lagunemisel tekkivatest huumusainetest. Pärast jää sulamist muutus vesi järjest kollakamaks, seejärel kollakas- roheliseks ja suvekuudel roheliseks.
annaabi.ee 
