Adrenaliin ehk epinefriin Adrenaliin Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895 Toodavad neerupealised Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu Laiendab pupille Ahendab veresooni Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid Nõrgendab immuunsüsteemi Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust Kiirendab ainevahetust Stimuleerib KNS Valmistab organismi ette pingutuseks
Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju
Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 1.2 Mida adrenaliin teeb? Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab
aksoniteta, neid innerveerivad kolinergilised närvikiud ja talituslikust aspektist vaadeldakse seda tervikuna koos närvisüsteemiga-sümpatoadrenaalsüsteemina.(1) Adrenaliin ehk epinefriin ( C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on sümpatomimeetiline monoamiin, mille isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog N. Cybulski. Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega ja . -adrenoretseptor, 1-adrenoretseptor , 1A, B ja D-adrenoretseptor , 2-adrenoretseptor , 2A, B, C ja D-adrenoretseptor : -adrenoretseptor , 1, 2 ja 3-adrenoretseptor .(2) -adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, seejärel adrenaliinile ja siis isoproterenoolile(IPR). -adrenoretseptorite stimulatsioonil kutsub esile naha ja limaskestade
annaabi.ee 
