Oletame, et meil on vaja see leida punktis A. Sellek tõmbame punktist A läbi puutuja, mis lõikab horisontaaltelge(meil punktis C). Elastsuskoefitsendi valemi abil võime välja arvutada sissetuleku elastsuskoefitsendi. Toodud valemi parempoolne esimene liige x/M on puutuja tõusu pöördväärtus, mille võime avaldada suhtena Cx1/Ax1 või Cx1/OM1. Asendades viimase suhte elastsuskoefitsendi võrrandisse, same järgmise avaldise: 5.2 HINNA MUUTUSED JA HINNA-TARBIMISE KÕVER Lk 103 105 Muutub hüvise X hind, hüvise Y hind ja tarbija sissetulek on konstantsed. Joonis 5.4 lk 103. Hinna-tarbimise kõver kujutab endast hüviste optimaalsete kogymite geomeetrilist kohta
d= 0,049 m D= 0,00079 M 0 = 8,85E-12 F/m S= 0,001886 m2 kus: D elektroodi läbimõõt d dielektriku paksus 0 elektriline konstant (8,85*10-12 [F/m]) S elektroodi pindala Erinevad valemite abil leidsime: C1 Q1 - Q 2 tan = * Cx = C1 C2 C1 - C 2 Q1 * Q 2 Cx Cx1 = 42 Cx2 = 42 Cx3 = 37 Cx4 = 40 Cx5 = 42 Cx6 = 44 Dielektriline kaonurk tan : tan 1 = 0,01153 tan 2 = 0,012698 tan 3 = 0,016921 tan 4 = 0,016045 tan 5 = 0,032795 tan 6 = 0,036083 25.11.2012 Cx *d = 0 * S = 1,98816E+12 = 1,98816E+12 = 1,75147E+12 = 1,89348E+12 = 1,98816E+12 = 2,08283E+12 Saime järgnevad 2 graafikut: Sõltuvus = f ( f ) graafik:
Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml) Vk- kontrollproovi maht (50ml) 1. katse 0,055 * 250 * 2,09 Cx1 = = 0,668 g 0,172 * 250 2.katse 0,055 * 250 * 2,03 Cx 2 = = 0,649 g 0,172 * 250 keskmine 0,668 + 0,649 Cx ( kesk ) = = 0,659 g 2 Kohvi tegelik kogus oli 0,662g. Veaprotsent 0,662 - 0,659 X% = * 100% = 0,45% 0,662 Kokkuvõte Katsevea protsent on väike. Katset pean õnnestunuks.
kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Olgu meil esimese tootmismaht x1 = 40 ning toomiskulud y1 = 22 000. Teine tootmismaht x2 = 65 ning toomiskulu y2 = 33 000. a) Kulufunktsioon lineaarsel kujul, kus q toodete arv, c ühe toote valmistamise muutuvkulu, C F - püsikulud. C(q) = cq + C F , == = 440 C F = y1-cx1 C F = 22000-440*40 = 22000-17600 = 4400 C(q) = 440q+4400 Vastus: C(q) = 440q+4400 b) Nõudlusfunktsioon lineaarsel kujul, kus p hind ja a,b kordajad. p(q) = aq + b = = -52 b = y2-ax2 b = 5700-(-52)*65 = 5700+3380 = 9080 p(q) = -52q+9080 Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon, kus R(q)- tulufunktsioon. P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q
1*1000=1100g/l : V1=25; P1=745 mmHg; P2=102,5 KPa=760102,5/101,325=769 mmHg; V- =1500/1100=1.36l V2=25*745/769=24,22 n- =111g/(39+35.5)=0.15 9. . Cm=0.15/1.36=0.11/l , . 20. (Cx) - , . - . Cx1=n-1/nH2O+n-1+n- . = 1+2+3+...= 2+..... = .1 Cx(KCl)-? NaCl-9g, H2O-102g 1 1 =n/(n1+n2+...) n(NaCl)=m/M=9/54.5=0.17mol ( n(H2O)=102/18=5.67mol ) . Cx=0,17/5.67+0.17=0.029
kombinatsiooniga. N: z=5x1+2x2 à max x1+x2 3 I x1 2 II x0 Q=ABCD. Iga xQ on esitatav kujul: x=1A ... (A on vekor (x,y)) Teoreem 3: Kui LP ülesande optimaalne lahend x* on ühene, siis x* on lubatud lahendite hulga mingi tipp. Kui x* ei ole ühene, siis on vähemalt 2 hulga Q tippu optimaalsed lahendid. Sellel teoreemil põhineb teine graafilise lahendamise meetod. x1, x2, ..., xs on hulga Q tipud. Teoreem 2 järgi, saab teisendada: z=(c,x)=1(cx1)+...+ s(cxs) 1(cxk)+...+ s(cxk)=(1+...+s)cxk=1*cxk=cxk. xk on selline tipp, milles cx saavutab miinimumi. Iga xQ, (c,x)(c,xk). Tipp xk on ühene optimaalne lahend. 10. Simpleksmeetodi kirjeldus (krit I ja II põhjendus, tõkestamatus) Simpleksmeetodil lahendatakse LP ülesannet järgmiselt: · Nullindale reale lisatakse x0, millest lahutatakse algse z-muutujad ning pannakse see võrduma 0ga. N: z= 2x1+3x2àmax à x0-2x1-3x2=0
annaabi.ee 
