§73. Ideaalse gaasi siseenergia ja soojusmahtuvus. Temperatuur. Keha soojusmahtuvus on soojushulk mis on vaja selle keha temp tõstmiseks 1° võrra. Oluline on sellise keha aine hulga mahtuvus. Tavaliselt märgime soojus mahtuvuse C. samamoodi erisoojused on jääval ruumalal ja jääval rõhul. Tavaliselt määratakse need jääval rõhul. Cp=Mcp M-1 mooli mass A)V=const Isoboorilise protsessi korral on soojus hulk määratud dQ=CvdT sellise protsessi korral A=0 dU=CvdT Siseenergia muut sõltub esialgsest ja lõpp olekust. B) p=const lõpmata väike soojushulk avaldub dQ=CpdT Cp=Cv+R sealt saame moolsoojuse U=iRT/2 siit saame dU= iRdT/2. (joon.13) §74. Adiabaatiline protsess. Adiabaatiliseks nim. protsessi, milles termodün. süs. ei ole soojusvahetust ümbritseva kk.- ga. St. Q=0. Praktikas ei õnnestu süsteemi täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on
Clapeyon-Mendelejevi valemi järgi saab rõhku ja kõrgust teades temperatuuri arvutada. pV=RT Homogeenses atmosfääris kahaneks temperatuur kõrgusega ühtlaselt .: Matemaatiliselt väljendades on temperatuuri gradient negatiivne . Gradient väljendab ruumilise muutumise kiirust pikkusühiku kohta. Termodünaamika esimese seaduse valem dQ=CVdT + pdV Tegijapoiss 2010 Need valmid on tuletatud Termodünaamika 1. seadusest , Mayeri valemist ja CM võrrandist ja on laialt kasutuses temperatuuriprofiilide arvutamisel. Õhu- või veemassis toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks, kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Õhumassi tõustes tõustes tema ruumala suureneb , rõhk ja temperatuur tema sees seetõttu ka langevad. Molekulid oma suure
annaabi.ee 
