Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga. Matustega kaasnesid inimohvrid ja mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kus see suurter riiklikel pidustustel rahva ette toodi. Enne surma kuulutas avalikult kuningas ühe poegadest troonipärijaks. Poeg ei pärinud lossi ega varandust see jäi muude suguvõsaliikmete hallata ja seetõttu pidi vallutama maad ja rajama cuzcosse uue lossi. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks, valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Väiksemate alampiirkondade valitsejad olid kohalikud. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles sõlmkirjas. (köiele tehtud sõlmede ehk kipudega). Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama
oma õe Mama Kilyaga, kes oli öö- ja kuujumal, ka emaduse jumal ning kalendri ja ajaarvamise jumal. Nendega on seotud kaks rituaali - Intiga talvine pööripäev (24. juuni), paast ja hiljem pidutsemine, Mama Kilyaga kuuvarjutused, mis tähistasid eluka rünnakut kuu vastu, elukat peletati lärmiga ja taeva poole relvi loopides. Inti määras oma maiseks järglaseks oma poja, esimese inka valitseja Manco Capac, kes abiellus oma õega ning suundus Inti juhatamisel Titicaca äärest Cuzcosse. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said Kesk-Ameerikas alguse kolmes piirkonnas: 1) vihmametsades, 2) põhja pool Mehhiko kiltmaal (Zapoteci kultuur) ning 3) Yucatani poolsaarel (maajad). Täiesti vihmata piirkondi seal ei ole. Kliima oleneb eelkõige kõrgusest. Talvel on kuivaperiood, suvel vihmaperiood. Mehhiko kiltmaal on kuivaperiood suhteliselt pikk, seega oli vajalik kunstlik niisutus..'Maajade aladel oli mõnes osas vaja aga rajada süsteeme soode kuivendamiseks.