Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
Hindamine-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid sõltuvalt sellest kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest Tähelepanu suunamine emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikult eluliselt olulisele Mälu stimuliseerimine Isiku suhtumine ja eelistuste väljendamine ning on kommunikatsioonivahendiks 9. Õppimise erinevaid käsitlusi Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) See teooria väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel.