tekitavad, spektroskoobi abil. Märtsis ja aprillis 1898 kirjutas Marie aruandeid, mis kanti ette Prantsuse Teaduste Akadeemias ning lõpuks oli tundmatu element kindlaks tehtud nind 18. juuli aruandes nimetatud Poola auks polooniumiks. Sama aasta lõpuks oli Marie avastanud veel teisegi elemendi, mille ta nimetas raadiumiks. Curied murdsid pead selle üle, et miks mõned elemendid on radioaktiivsed, teised mitte. Nad olid üle pea töösse uppunud. Kuna Curiedel oli vaja rohkem raha, asus Marie tööle füüsikaprofessorina Séveres´i tütarlastekoolis École Normale Supérieure'is. 1902. aasta juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse raadiumi. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloos oli kindlustatud. Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne´i prefessoritele. Talle
Seejuures saadud kõige radioaktiivsemad osad vajasid omakorda taotlemise. Loodeti, et nii jääb lõpuks alles ainult raadium. Marie sulatas uraanipigimaaki suures katlas, segades sula maaki metallvardaga. Curied murdsid pead olulise küsimusi kallal. Miks olid mõned elemendid radioaktiivsed, teised aga mitte? Kaks teadlast olid üle pea töösse uppunud. Nad märkasid vaevu süüa ja aegajalt nägi väike Irene rohkem oma vanaisa kui vanemaid. Curiedel oli vaja rohkem raha. Marie hakkas lisaks tööle füüsikaprofessorina Sevres'i tütarlaste koolis Ecole Normale Superieure'is. See oli mainekas naisõpetajaid ettevalmistav kolledz. Pierre'ile pakuti professorikohta Genfis, kuid ta otsustas sellest loobuda. Nad võtsid veidi puhkust ning nautisid seda Bretange'is ja Poolas. 1902. aasta mais suri Marie isa Wlayslaw. Curiede töid imetleti laialdaselt, kuid mitte kõik prantsuse teadlased ei toetanud neid- Marie oli ju