(must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). Vanim teadaolev puu on igimänd (Pinus longaeva), mille vanima kasvava isendi vanuseks on loetud 4794 ja kuivanud eksemplaril 4849 aastat. Hiidsekvoia vanuseks on määratud 2500 3200 a. harilikul jugapuul, kaljukadakal (Juniperus scopulorum), ohtelisel männil (P. aristata), ranniksekvoial, fitsroial (Fitzroya cupressoides) 2000 2500 (3000) aastat. Hõimkond Gymnospermae Paljasseemnetaimed Klass Coniferopsida Okaspuud Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea)
hiliskülmade läbi. Õied: isasõied on kuni 6 cm pikkused, rohekad hõredad urvad. Emasõied asuvad noortel võrsetel 2-3 kaupa. Õitseb mai lõpus, juunis koos lehtimisega. Viljad: tõrud valmivad septembris- oktoobris ja soojal sügisel tihti ka idanevad. H. tamm vajab viljakat kasvukohta, seetõttu on selle liigi kasvatamine kõikjal kaugeltki võimatu. On sagedasti kasutatud pargipuuna, alleepuuna ja üksikistutustena. Sordid: 'Concordia'; 'Cupressoides'; 'Pectinata'; 'Pendula'; 'Tortuosa'; 'Timuki' Punane tamm (Quercus rubra L.) Punane tamm kasvab kuni 30 m kõrguse puuna Põhja- Ameerika ida- ja keskosas, olles h. tammest sihvakama kujuga. Ilmselt on võõramaistest tammedest üks esimesi liike Eestis ja seetõttu on meil kaunikesti hästi levinud mõisaparkides, linnade haljastuses ja ka metsakultuure on püütud selle liigiga rajada. Tunnused: Võrsed: noorelt punakate karvadega, vanadel puudel paljad.
annaabi.ee 
