rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. · Pingestaadium e. sokk juhtub midagi. · Kohanemine uute tingimustega valime toimetulekustrateegia. · Sõltuvalt toimetulekust võib järgneda edu ja me maandame pinge. · Kui järgneb mitteedu, stress jätkub tekib üleärritavus. [3] Tööstress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisund tagab valmisoleku
Julgustamine on peamine me jagame rühmaga... Kõik, mõtlemismütsid pähe...“. viis, kuidas meie, õpetajad, saame õpilastele teada anda nende edasijõudmisest ning sellest, kus on nende tugevused ja valdkonnad, mis vajavad veel arendamist. „Ooteaeg“ küsitlemisel Rowe (1978, viidatud Cummingsi poolt 1989) arendab huvitavat mõtet selle kohta, mida ta Positiivne õpetamisstiil nimetab „ooteajaks“, kui õpetaja annab pärast üldise küsimuse esitamist klassile või õpilasele Kõige põhilisem julgustamisvorm või -viis on õpetaja positiivne kehakeel: innustav ja vastuvõtlik natuke aega
annaabi.ee 
