Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast. ☼ kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd asju ja tõsiasju, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone – tähendusi ja tähendusloomet. ☼ kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. ☼ kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis – liik, kes otsib ja loob tähendusi. sõda - nii inimlik, kui ka strateegiline - kõik on oluline - kui ei vaata kaht asja, siis me ei mõista sõda, kui me ei vaata kogu selle väärtust. uus uurib palju avaramat kui vana, pole piiri. kultuuriajaloos saab uurida kõike, mida puudutab inimesi - kuidas inimesed on oma arusaamades, hoiakutes muutunud on. kuidas inimesed suhtusid sellesse, mis juhtus; kuidas nad seda tõlgendasid - mida me arvame asjadest,mitte kuidas see võiks olla
1. Kultuuriajalool puudub spetsiifiline uurimisobjekt; teda määratleb vaatenurk, mitte vaadeldav objekt. 2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet. 3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr).
annaabi.ee 
