Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv. 1949 kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel. 1976 liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur. 1993 erastati ¾ ettevõttest toiduainetööstuskontsernile Cultor ja ¼ kontsernile Cerealia. (Cultor leivadivisjonist arenes hiljem välja tänane VAASAN Grupi tehaste kett). 1998 vahetus Leiburi omanik ning uuteks omanikeks said 55% osalusega Vaasan & Vaasan Oy ja 45 % osalusega Cerealia AB. 2000 osteti Tartus paiknev leivatehas Ceres Pagar. 2006 alustati röstsaia eksporti Baltikumi. 2009 omistati Leiburile ISO 22000:2005 standardile vastava toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat. 2009 alustati Leiburi toodete eksporti Soome. 2
Tootmisüksused asusid üle kogu Tallinna. Laia tänava tootmisüksuses valmistati väikesaiu, Mulla tänaval maguskuivikuid ja keekse ning Graniidi tänaval küpsiseid. Lomonossovi (praegusel Gonsiori) tänaval asus pikki saiu valmistav tootmisüksus. Alates 90. aastate algusest keskendus Leibur peamiselt pagaritoodete valmistamisele. 1991. aastal loodi riigi aktsiaselts Leibur. Ettevõte erastati 1993. aastal, mil Leiburi omanikeks said toiduainetööstuskontsern Cultor ja kontsern Cerealia. Cultori leivaosakonnast kujunes tänane Vaasan Grupi leivatehaste kett. 1997. aastast on Leiburi tootmine koondatud Kadaka tehasesse Mustamäel. Pidevalt on Leibur ajakohastanud tootmisprotsesse, soetades nii leiva- kui ka saiapakkimis- ja -viilutusmasinaid, samuti uuendanud leivaahjusid. Lähtudes tarbijate soovidest ja nõudmistest, on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad. Viimastel
annaabi.ee 
