Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O. Väävli ühendid on enamasti püsivad, välja arvatud kontsentreeritud väävelhape ja SO3, mis on tugevad oksüdeerijad ja redutseeruvad vääveldioksiidiks. Väävli tähtsus eluslooduses Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises.
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks
Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. 2 LEIDUMINE LOODUSES Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Tähtsamad looduslikud mineraalid: kalkopüriit CuFeS2 kalkosiin Cu2S kovelliin CuS malahhiit Cu2(OH)2CO3 asuriit Cu3(OH)2SO3 METALLI AVASTAMINE Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatakse pärinevat ajast 9000- 10 000 aastat e. Kr. Ladina keeles on tema nimetus Cuprum Küprose nimetusest (juba muinasajal kaevandati seal vasemaaki) üks tähtsamaid metalle inimkonna ajaloos vask - ajalooliselt esimene tuntud metall (tööriistadeks)
(Leelo Laurits jt, 2004) 5 2. VASEMAAGID Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Kuni 90% vaske toodetakse vase sulfiididest. (Vasemaak, 2015) Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat (H.Karik, 1984). 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17: ehe vask (Cu), borniit (Cu5FeS4), kalkopüriit (CuFeS2), kalkosiin (Cu2S), koveliin (CuS), burnoniit (CuPbSbS3), tetraedriit (Cu12Sb4S13), tennantiit (Cu12As4S13), enargiit (Cu3AsS4), kupriit (Cu2O), tenoriit (CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O), brošantiit (Cu4[SO4](OH)6), kalkantiit (CuSO4•5H2O), atakamiit (CuCl2•3Сu(OH)2) (Vasemaak, 2015). Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide
Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit
90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003) Sfaleriit (Isakar 2003) 2.4. Kinaver Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, mis on prismalised või nõeljad. Esineb tavaliselt teralisena. Esineb settekivimites lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Kinaver (Vikipeedia 2008) 2.5. Kalkopüriit Keemiline valem on kalkopüriidil CuFeS2 ja see on peamine vase maak. Kujult on kalkopüriit teraline ja peitkritalliline. Metalse läikega ja värvuselt messingkollane, viker-kaarevärvides sillerdav pind. Kriips rohekasmust. Püriidist on see väiksema kõvadusega ja vasraga löömisel lööb sädemeid ning on tunda väävli lõhna. (Untera 2004) Kalkopüriit (Untera 2004) 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID 3.1. Arseniidid 3.1.1 Auripigment
atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas.
SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 toru kaudu üles katalüsaatorikarbi peale, seotud kujul maakides: 1)rauasulfiid (püriit) FeS2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon kust ta liigub alla, läbides katalüsaatorikihi ning rikastudes 2)tsinksulfiid ZnS tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f tekkiva NH3 poolest. Seejärel läbib äratöötanud gaas 3)vaserähk CuFeS2 (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 / soojusvaheti torudesisese ruumi ning väljub reaktorist. Ning naftatööstuse ja muudes jääkgaasides H 2S kujul. p*SO2 + p* SO3 SO2 konversioon väheneb temperatuuri 7. Ammoniaagi oksüdatsioon NOx ks
Koobalt- lihtaine saadakse oksiidi redut. Süsinikuga: Co3O4 + 4C3Co+4CO/ Co3O4+4CO3Co+4CO2 Nikkel- Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt säratakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse. Nikli puhastamiseks pannakse ta reageerima süsinikoksiidiga, mille tulemusena moodustub nikkeltetrakarbonüül Ni(CO)4, mis keeb 43 °C juures: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(g) Vask- Enamasti saadakse sulfiididest, nt kalkopüriidist CuFeS2. 2CuFeS2(s) + 3O2(g) 2CuS(s) + 2FeO(s) + 2SO2(g) Hõbe- Hõbe reageerib väävliga, andes hõbesulfiidi. AgCl+2NaCNNa((Ag(CN)2)) +NaCl Kuld- 2Na((Ag(CN)2))+Zn2Au+Na((Zn(CN)4)) (Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega, nagu lämmastikhape) Tsink- Tsinki saadakse maagi särdamisel ja oksiidi redutseerimisel söega: 2ZnS(s) + 3O2(g) 2ZnO(s) + 2SO2(g) ZnO(s) + C(s) Zn(l) + CO(g) Kaadmium- saadakse samamoodi nagu tsinki
annaabi.ee 
