Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve vastutust tekitava kausaalsusega probleemi ei ole. Aga vastutust täitev kausaalsus mis kahju B-le tekkis? Võib-olla ei ole tal ravikulusid või töökoha vahetamisel vigastuse tõttu jääb palk samaks, ei teki tal kahju hüvitamise kohustust deliktiõiguse alusel. 22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? CSQN (culpa sine qua non) test iga kord ei tööta. A ja C tulistavad samaaegselt surmavalt B-d. Nad saaksid selle põhimõtte alusel väita, et kui nende sündmused ahelast eemaldada, oleks B ikka surma saanud, justkui puuduks nende teo vahel põhjuslik seos. Erinevad viisid selle probleemi ületamiseks. Vajaliku ja piisava põhjuse test; olulise asjaolu põhimõtte rakendamine, mis tähendab hindamist, kas kostja tegu oli kahju tekkimise seisukohalt oluline asjaolu
Vajalikkuse kindlakstegemisel lähtutakse condito sine qua non testist: kas ajaliselt hilisem nähtus e kannatanu kahju oleks saabunud ka ajaliselt varasema nähtuse e ilma tekitaja teota. Kui vastus jah, siis puudub põhjuslik seos. Kannatanu kahju põhjuseks võib olla ka mitu erinevat tegu või sündmust. Sellisel juhul on tegu kahju vajalike põhjuste paljususega ja sõltuvalt asjaoludest võib viia kahju põhjustajate solidaarvastutuseni. CSQN kindlakstegemiseks rakendatakse kahte meetodit: elimineerimis- ja asendamismeetod. Esimest kasutatakse kahju põhjustaja aktiivse käitumise puhul. Siis saab küsida, kas juhul, kui kõrvaldame kahju põhjustaja käitumise mõtteliselt sündmuste ahela areenilt, kas kahju oleks saabunud. Kui jah, siis puud PõS. A-l on püss, millega tulistab B-d. Kas B oleks ikka surnud, kui A ei oleks tulistanud