· "Tütarlaps kuldsest läänest" ("La fanciulla del West"; New York, 1910) · "Pääsuke" ("La rondine"; Monte Carlo, 1917) · "Triptühhon: Mantel, Õde Angelica, Gianni Schicchi" ("Il trittico: Il tabarro, Suor Angelica, Gianni Schicchi"; New York, 1918) · "Turandot" (Milano, 1926) Teisi teoseid · Messa di Gloria tenorile, baritonile koorile ja orkestrile (1880) · Capriccio sinfonico orkestrile (1883) · "Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890) 7 · Soololaule häälele ja kalverile PUCCINI JA AUTOD Vähesed teavad, et tänu Puccinile ehitati Itaalias esimene maastikuauto. Maestro oli parandamatu autode armastaja, 1901. aastal ostis ta oma esimese auto Milano maailmanäitusel nähtud De Dion-Bouton'i, et see juba 1903 välja vahetada Clement Bayardi vastu. Selle autoga sõitis Puccini Torre del Lago ja Viareggio vahet.
otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”). Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ja tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikanumbreid, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks. Esimene ooper, mida ta laval nägi, oli Giuseppe Verdi "Aida". Etendus toimus 11. märtsil 1876 Pisas, umbes 30 kilomeetri kaugusel Luccast