Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel.
Digenea Diplostomum spathaceum m. (metacercariae), D. baeri m. Cotylurus sp. m. Stephanostomum baccatum m. Cryptocotyle concavum m., C. lingua m. Sphaerostomum globioporum Azygia lucii Prodocotyle atomon Aporocotyle simplex Gymnophallus sp. Hemiurus communis Brachyphallus crenatus Zoogonoides viviparus Cestoda Bothriosephalus scorpii juv. Proteocephalus sp. juv. Caryophylleus laticeps Nematoda Anisakis simplex l. (larvae) Contracaecum osculatum l. Pseudoterranova decipiens l. Raphidascaris acus l. Hysterothylacium aduncum (auctum), H. aduncum. l Camallanus lacustris Cammallanus truncatus
annaabi.ee 
