sõjavägi üle jõe. Oma luurajate kaudu sai Crassus teada Spartacuse asukohast ja saatis Mummiuse Spartacuse vast vaid selle pärast, et ta taanduks ja siis Crassus ründaks Spartacust teiselt poolt. Siiski tegi Mummius oam moodi ning alustas lahingut gladiaatoriga. Kolm tundi hiljem nägid roomlased, et nad olid kaotanud üle seitsme tuhande mehe tapetuina. 20.PEATÜKK Ka Crassusel ei õnnestunud nüüd Spartacust kinni võtta. Mummiuse lüüasaamisest sai Crassus teada alles järgmisel päeval. Mummiuse leegioni põgenikud jõudsid rooma ja seal tekitas sõnum lüüasaamisest suurt paanikat. Siiski saadeti häbistatud põgenikud tagasi laagrisse. Siis hakkasid hukkamõistetud liisku heitma. Iga kümne sõduri hulgast üks, kes oli saanud liisu, anti liktorite kätte. Liktorid peksid teda algul vitstega ja raiusid siis pea maha.
kaheksa tuhande mehe kaotusega. Teel Pandosiast Temesasse sattus Spartacus kokku Cannitiusega, kes oli kogunud ja õpetanud viis tuhat orja ja kahetses kurja, mida ta Spartacusele oli teinud. Spartacus võttis samniidi ja tema sõdurid vennalikult vastu. Cannitius määrat leegioni ülemaks. Crassus jõudis Spartacusele järgi ning toimus järgmine lahing. Õhtuks eemaldusid gladiaatorid Temesa müüride alla ja Crassusel ei jäänud muud üle kui lõpusignaali puhuda. Spartacus käskis elanikel ehitada laevad, mis viiks gladiaatorid linnast minema Sitsiiliasse. Mõni päev pärast lahingut hulkus Eutybis Rooma laagris ning ta tahtsi näha, kas on mingit võimalust saada müüridevahele. Ringi hiilides nägi ta templi hoonet ja otsustas sisse astuda. Preester hakkas Eutybisega vestlema sõja tagajärgedest ja jutu käigus tuli välja, et Mirza käib seal samas templis ohverdamas. Eutybisele tuli