Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme.
aegadesse. Tänapäeva austrikasvatus on traditsiooniliseks tegevusalaks teatavates ELi liikmesriikides, nagu Prantsusmaa (90% ELi toodangust) ja Madalmaad. Teistes riikides, nagu Iirimaa, on austrikasvatusega hakatud tegelema alles hiljaaegu. Erinevad kasvatusmeetodid põhinevad kõik traditsioonilistel meetoditel. Euroopas kasvatatakse kaht liiki – söödavat austrit (Ostrea edulis) ja (enamalt jaolt) suurt hiidaustrit (Crassostrea gigas). Austri kasvamiseks kaubanduslikult sobiliku suuruseni kulub 3–4 aastat. Ka rannakarbikasvatuse puhul on tegemist kahe liigiga, mis sõltuvad tootmise geograafilisest piirkonnast: väiksemat söödavat rannakarpi (Mytilus edulis) kasvatakse põhja pool ja suuremat vahemere rannakarpi (Mytilus galloprovincialis), mida on nimetatud ka hispaania rannakarbiks, kasvatatakse lõunapoolsetes piirkondades. Kasvatamismeetodid sõltuvad kasvatatavast liigist ja piirkonnast.