Järve suubub Kagera jõgi Victoria valgla pindala on 184 000 km². Järve veetaset reguleeritakse 1954. aastal ehitatud tammiga. See ja sissetoodud võõrliigid on järve ökosüsteemile väga halvasti mõjunud. Paljud kunagi Victoria järves elanud endeemsed liigid on välja surnud. Suurimaid probleeme sissetoodud liikidest Victoria järve ökosüsteemile on tekitanud harilik vesihüatsint (Eichhornia crassipes)), mis on arvatavasti maailma kõige raskemini tõrjutav vees kasvav umbrohi. Sissetoodud Niiluse ahven (Lates niloticus) on põhjustanud sadade kalaliikide väljasuremise. · Valgla riigid - Kenya, Tanzania, Uganda · Valgla pindala - 84 000 km². · Järve pindala - 68 800 km² · Keskmine sügavus - 40 m · Suurim sügavus 84 m · Ruumala - 2750 km³ Suuruselt teine on Tanganjika järv. Järve pikkus põhjast lõunasse on 670 km
troopikas suurte ujulehtedega Victoria liigid) kinnituvad samuti juurte abil põhjale, enamasti piirduvad 2-3 m sügavusega. Victoria hiiglasuurte lehtede alumine pind on kaetud teravate ogadega kaitseks ärasöömise eest. Ujutaimede liike on suhteliselt vähe, kuid sobivates tingimustes (vaikne vesi, rohkesti biogeene) võivad vähesed liigid katta üleni suuri troopika- ja subtroopika järvi (näit. õistaim vesihüatsint Eichornia crassipes, sõnajalgtaimedest Salvinia). Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, nad on veepinnal paiknevatele taimedele tasakaaluorganiks. Parasvöötmes võivad lemle Lemna liigid katta tiike, niisutuskanaleid, paisjärvi. Ujulehtedega ja ujutaimede peamine probleem on järvedes lainetus ja vooluvetes voolu kiirus, seepärast eelistavad nad vaikse veega kasvukohti. Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti juurtega veekogu põhjale.
millest eemaldub üleliigne sool. (vaikne vesi, rohkesti biogeene) · Korallrifid e korallrahud võivad vähesed liigid katta üleni esinevad laiustel 30°N kuni 30° S, suuri troopika- ja subtroopika järvi puuduvad ühes neljast alamregioonis W- (näit. õistaim vesihüatsint Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m Eichornia crassipes, sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, sõnajalgtaimedest Salvinia). mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, tänu sellele on nad samuti heaks nad on veepinnal paiknevatele ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged
annaabi.ee 
