V 1 T. : V / T , 1 : pV = RT, R . p = const , , Cp CV, ( ): Cp = CV + R. Cp CV (. 3.10.1). 1 3.10.1. T = T2 T1. p = const A = p1(V2 V1). Cp > CV. 7. , ( ?) , . , h = h(T,p), dh = ( dh/ dT)pdT + ( dh/ dp) T dp. ( 2 78) (2 78) , (dh/dp)T, . (dh/dp)T = 0 dh = cpdT (2 79) 1 2: T2 h = h2 h1 = cpdT ( 2 80) T1 , . 8. , .... ( ) . 3. (, .) . Entroopia muutus tagastamatudes protessides. ds dq/T (2 -31) (2) s dq/T (2 32) (1) , . dq = du + dl, (2-31) : Tds du + dl (2 -33) (2-31) , (dq = 0) (ds = 0, = const). .
dh = ( dh/ dT)pdT + ( dh/ dp) T dp. ( 2 – 78) Из формулы (2 – 78) видно, что энтальпия помимо изобарной теплоемкости определяется и производной (dh/dp)T, которая в свою очередь зависит от свойств термодинамического тела. В случае идеального газа (dh/dp)T = 0 и dh = cpdT (2 – 79) А также изменение энтальпии при переходе системы из состяния 1 в состояние 2: T2 ∆h = h2 – h1 = ∫ cpdT ( 2 – 80) T1 Поскольку удельная теплоемкость идеального газа зависит только от температуры, то в этом случае и энтальпия
Veeauru ülekuumendamine. Selle all mõistetakse punktidena. Gaasi molekulid on pidevas liikumises. sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia auru isobaarilist kuumutamist küllastustemplt antud Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise temperatuurini. liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni keha entalpia antud rõhul: h=0t-ni·(cpdt). Soojushulk 22.Põhiprotsessid veeauruga.Põhiprotsesse on neli: kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava on määratud entalpia ja tehnilise tööga q=du + l =dh + 1). Isohooriline protsess. Maht pr. jooksul ei muutu. pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu. Loodudes sellist lt . Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana gaasi ei esine
Entalpia antakse keha 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus. Entalpia on olekufunktsioon st. td-lises protsessis esinev td-lise keha entalpia muutus on määratud ainult süsteemi alg- ja lõppolekuga. Seega entalpia määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: h=0t-ni•(cpdt). Soojushulk on määratud entalpia ja tehnilise tööga q=du + l =dh + lt . Termodünaamilise keha entroopia. ds=dq/T, kus suurust s nim. Entroopia, mis s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe. Entroopia muutus Δs=s2-s1= 1st∫2ni ds=1st∫2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse määravad kaks meelevalds.et olekuparameetrit. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks
selle keha temp tõstmiseks 1° võrra. Oluline on sellise keha aine hulga mahtuvus. Tavaliselt märgime soojus mahtuvuse C. samamoodi erisoojused on jääval ruumalal ja jääval rõhul. Tavaliselt määratakse need jääval rõhul. Cp=Mcp M-1 mooli mass A)V=const Isoboorilise protsessi korral on soojus hulk määratud dQ=CvdT sellise protsessi korral A=0 dU=CvdT Siseenergia muut sõltub esialgsest ja lõpp olekust. B) p=const lõpmata väike soojushulk avaldub dQ=CpdT Cp=Cv+R sealt saame moolsoojuse U=iRT/2 siit saame dU= iRdT/2. (joon.13) §74. Adiabaatiline protsess. Adiabaatiliseks nim. protsessi, milles termodün. süs. ei ole soojusvahetust ümbritseva kk.- ga. St. Q=0. Praktikas ei õnnestu süsteemi täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. Ternodün
annaabi.ee 
