Linnad ei sõltunud põllumajandusest, vaid kaubandusest ning lõpuks ei talutud enam lossiülikute sekkumist. Kodanikud ehitasid oma linnade ümber müüri ja moodustasid enda kaitseks rahvaväe. Tekkisid linnade liidud nagu näiteks Lombardia Liiga. Ehkki keskaega peetakse tihtipeale ratsaväeajastuks, mängis pearolli siiski jalavägi. "Pärast Hastingsit(1066) lõi jalavägi ratsanikke ristisõdades, Legnano, Courtrai´ (1302), Crécy (1346), Poitiers´ (1356) ja lõpuks ka Atzingourti lahingus (1415)." "Robert Bruce´I Soti jalaväelased olid võidukad 1314. aastal Bannokburni all, kus üheainsa päevaga tabas Inglise rüütleid suurim kaotus, mida nad olid kunagi kogenud." "Loomulikult mängis jalavägi nii kaitsjate kui ka ründajatena kõikides tolle aja paljudes piiramistes tähtsaimat rolli. Niisiis ei saa kuidagi väita, nagu oleksid Sveitsi piigimehed Morgarteni (1315), Sempachi
tasapisi. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõim Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus (kuningas 1285-1314) ja Madalmaad. Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne (end. Akvitaania), Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria hõivasFlandria-sõdaInglisega-loovutabGuyenne'i-allutabFlandria-maksustabkiri ku-Avignonimeelitaspaavsti-lasiröövida-arreteerisTemplirüütlid-ketserinatulerii dal-võladkustutati-varaendale Philippe Ilus ja paavstid. 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku, paavst keelas
annaabi.ee 
