karvavõrdki seotud jumalaga ning viis kaasa ka tema. Alati ei pruugi aga inimene ennast ise alateadlikult paremuse ja heaolu poole suunata, inimesest võib saada ka iseenda vang ning seda just eelpool mainitud omaenda halbadesse mõtetesse takerdumise tagajärjel. Kaudselt võivad isiksust sellise protsessi puhul mõjutada teda ümbritsev keskkond ja inimesed. Suurepärase näitena võib tuua raamatutegelase Cottardi, kellega lugeja tutvub peale tema ebaõnnestunud enesetapukatset. Cottardile meeldis katk, kuna ta oli hingel lasus mingisugune teadmata süü ning kuna katku ajal oli politsei ning teiste ametivõimude tegevus häiritud võis ta rahulikult, vahistamist kartmata hingata. Mida suurema hooga aga katk raugema hakkas, seda närvilisemaks läks taas Cottard, kuna lähemale tuli hetk, kus tema arust pidi taastuma ametivõimude töö sujuvus ning see tähendas talle teadagi mida – vabadusekaotust. Need mõtted
· tundeelu muutus monotoonseks · inimesed hakkasid enda ümber nägema teisi · lahutatuitel ei olnud enam seda veidrat eelist, mis neil ennem oli Neljas petükk · ohtoobrikuus oli paduvihma aeg · Rieux ja ta sõbrad mõistsid, kui väsinud nad on · inimesed ei lugenud enam ajalehti, ega kuulanud raadiot · Rieuxi naise seisund halvenes · Castel valmistas seeriumit, mida katsetati Orthoni väikese poja peal · öeldakse, et Cottardile sobib katk · mingi linnaooperisse Glucki vaatama · septembrikuus oli Rambert Rieux'iga õlg õla kõrval tööd kaasa teinud · linnas polnud enam riisi saada · jõusid kätte see päev mil Rambert'il tuli võimalus pageda kella 12 paiku öösel · Orthoni väike poeg suri katku · siiski Rambert jäi linna sõprade juurde appi · Paneloux vahetas elukohta
annaabi.ee 
