andnud. Jean Valjeani hinge oli hakanud paistma esimene päikesekiir üle 19 aasta, mille ta oli sunnitööl veetnud. Pikemalt peatuti ka neiul, nimega Fantine, kes õnnetu armastuse tulemusena sai lapse, kes on raamatus olulisel kohal - teda kutsuti Cosette'ks. Et Fantinel ei olnud tööd, oli ta sunnitud oma tol ajal 3-aastase lapse hoiule andma, suundudes tööotsingutele linna. Cosette jäeti ühte trahterisse, mida pidasid Thenardierid ja kellel endil oli ka 2 tütart. Cosettest sai trahteris selle pere teenija. Ja Fantinelt nõuti iga teatud aja tagant tütre jaoks raha. Raha saamiseks oma lapse tarbeks oli Fantine valmis tegema kõik lasi oma esihambad välja tõmmata, juuksed ära lõigata jne. Peagi sai Jean Valjeanist Montreuil-sur-mer'i linnapea väga edukas ja tark. Ta avas linnas tehase, millega ta linna elu kõvasti parandas, andis paljudele tööd ja teenis ise hästi. Ta hoolitses linna rahva eest ja tundis vastutust vaeste ees
tehtud · kõrtsmik jälitas Jeani edasi · Jeanil ja Cosettel läks elu kibedaks: Javiert ajas Jeani endiselt taga · viimases hädas ronis Jean üle nunnakloostri müüri · nunnakloostris töötas aednikuna see sama mees, kelle ta vankri alt päästis · aednik valetas nunnadele, et Jean Valjean on tema vend · Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar) · aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu · Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest · Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda · nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet · kloosrist lahkusid nad Pariisi · nüüd tule mängu noormees Marius: ta oli aadlik, keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb · kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni
annaabi.ee 
