aktinomyceseid on mingil määral alati naiste suguelundite limaskestadel, kust nad saavad edasi tungida sügavamatesse kudedesse. · Näiteks koloniseerivad nad edukalt emakasiseseid rasestumisvastaseid vahendeid ja võivad seejärel põhjustada vaagnapiirkonna aktinomükoose. · Inimesel on põhiline aktinomükooside põhjustaja A. israelii. A. naeslundii't on leitud sapipõie põletiku ja vaagnainfektsioonide korral. Corynebacterium · Coryne-kurikas · Kestas esinevad mükoolhapped, rakud paiknevad V-kujuliselt. Pildil näha raku poolustel paiknevad polüfosfaadi terad. · Termin korüneformsed bakterid on kasutusel bakterite kohta, kel on korünebakteritega sarnane morfoloogia: Arthrobacter, Cellulomonas, Brevibacterium ja Mycobacterium. Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses
mitis - suured 1.5-2.0 mm ∅, kumerad, sileda servaga, mustjashallid, kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23 PUHASKULTUURI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Iseloomulikest pesadest tehakse preparaat. Värvitakse Grami järgi. IDENTIFIKATSIOON BIOKEEMILISE AKTIIVSUSE ALUSEL. Võib kasutada API Coryne paneeli, Vitek 2 (bioMerieux) süsteemi. Katalaastest. NB! Kõik potentsiaalselt toksigeensed korünebakterid on katalaaspositiivsed. Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust