Konsultatsiooniprotsessi etapid 1. Kontakti loomine, probleemi olemuse jakonsulteeritava situatsiooni määratlemine. 2. Probleemi defineerimine ning eesmärkidepüstitamine. Keerukaim punkt. 3. Tegevusplaani kavandamine ningsekkumine. 4. Lõpetamine. Kokkuvõte ningprotsessile hinnangu andmine. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini &Wedding, 2000). Rohkem leidub nende vahel sarnasusi kui erinevusi. Tuleb teada ka klassikalisi ja vanu seisukohti, tänapäevased suunad ehituvad nende peale. Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele (Corsini & Wedding, 2000). Erinevused: - fookus nõustamise puhul on fookus arengule ja toimetulekule suunatud; psühhoteraapia puhul kõrvaldamisele (nt depressiooni), aga võib olla ka arenguline
isiku probleem, töö tulemusena laheneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine. Informatsiooni jagamine senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme
annaabi.ee 
