142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143. Kiililised on röövtoidulised 144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis: 1. G Coenagrion liidrik 2. G Calopteryx vesineitsik 1. F Corduliidae hiilgekiillased 2. F Libellulidae vesikiillased 3. F Aescnidae tondihobulased 145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica harilik prussakas 146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147
Tuntumad perekonnad Eestis on kõrsik Lestes, liidrik Coenagrion, vesineitsik Calopteryx. Suurimad liigid nende hulgas on harilik vesineitsik Calopteryx virgo ja vööt-vesineitsik C. splendens. II Alamselts: Eristiivalised Anisoptera Keskmised kuni suured liigid, kelle tagatiivad on laia kannasagaraga ning on puhkeolekus suunatud külgedele. Vastsed elavad seisuveekogude põhjal ning hingavad rektaalpõie abil. Tuntumad sugukonnad on hiilgekiillased Corduliidae, vesikiillased Libellulidae, tondihobulased Aeschnidae. Liikide arv: 5600, Eestis 58 liiki. Kirjandus: Martin, M., 2013. Eesti kiilide määraja. Tallinn Selts: Nahikulised Dictyoptera Alamselts: Prussakalised Blattodea Prussakalised on väikesed kuni suured (4,0-95,0 mm), lameda kehaga putukad. Tundlad pikad ja peened. Eestiivad nahkjad, tagatiivad lehvikukujuliselt volditud. Emastel on tiivad tihti lühemad või taandarenenud. Sooja- ja niiskuselembesed putukad,
annaabi.ee 
