rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa. Konstatinoopol oli Ida-Rooma. Paavst jäi Rooma. 9.Germaanlased Rooma riigis Germaanlased pidid Rooma pärandi läänes üle võtma. Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid
Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa. Konstatinoopol oli Ida- Rooma. Paavst jäi Rooma. 9.Germaanlased Rooma riigis Germaanlased pidid Rooma pärandi läänes üle võtma. Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest