15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest
15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka