Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad,
1.1. avaliku ja eraõiguse eristamine; 1.2. RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks; 1.3. RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel; 1.4. RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus. 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Lääne-Rooma vs Ida-Rooma • Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis riigiasutus. • Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite hauda), kes jäi Rooma. • Lääs oli Ida jaoks dekadentlik ja Ida Lääne jaoks ketserlik. • Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik (arenes katoliku kirikuks) ja germaanlased. • Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik
annaabi.ee 
