ühiskonnas oli suhteliselt väike, umbes tuhande ringis ühe korraga. Hoolimata nende vähesusest, nad esindasid katarite traditsioonide säilitavat südant, ´´tõelist ristiusu kirikut'', nagu nad ennast nimetasid. Inimene sai astuda katari usku läbi consolamentumi rituaali(vaimu ristimine). Läbi selle rituaali pidi inimene saama lunastatud ja pääsema siit maailmast ning saama kirikuteenriks või vaimulikuks, aga mitte preestriks, sest katarid eitasid vaimulikkonna seisust. Consolamentum oli Püha Vaimu ristimine, ristimise taassünd, pattude andeksandmine ning ametisseõnnistamine üheaegselt. Katari täiuslikuks saades pidi oma maised varad kogukonnale annetama, riietuma musta või sinisesse köisvööga rüüsse ning kohustuma elada nagu tegid seda kristus ja tema apostlid- pidevalt rännakupeal olev elu, pühendununa rikkumatusele, palvetamisele, jutlustamisele ning heategevuslikule tööle. Kuid mis kõige peamine, katari täiuslikud pühendusid sellele, et aidata
"Täiuslikud" ja "usklikud" Katarite teoloogid, keda nende katoliiklastest kohtunikud nimetasid Cathari või perfecti 'täiuslikud, kandsid katarite seas nimesid bons hommes 'head inimesed ja bons chrétiens 'head kristlased'. Neid oli vähe. Lihtusklikud (credentes) ei olnud õpetusse pühendatud. Väidetavalt olid nad vabastatud kõikidest moraalikeeldudest ja usulistest kohustustest tingimusel, et nad tõotasid aktiga, mida nimetati convenenza, võtta enne surma vastu Vaimu ristimine (consolamentum). Viimast nimetasid katoliiklased "heretiseerimiseks". Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis.
annaabi.ee 
